{"id":1776,"date":"2024-06-27T17:42:56","date_gmt":"2024-06-27T17:42:56","guid":{"rendered":"https:\/\/mayanlanguagepreservation.org\/molaj-re-taq-ajnoj\/"},"modified":"2024-11-21T18:19:46","modified_gmt":"2024-11-21T18:19:46","slug":"molaj-re-taq-ajnoj","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/molaj-re-taq-ajnoj\/","title":{"rendered":"MOLAJ RE TAQ AJNO\u2019J"},"content":{"rendered":"\t\t<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"1776\" class=\"elementor elementor-1776 elementor-1611\" data-elementor-post-type=\"page\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-79830ec e-ecs-flex e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"79830ec\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-cf5ab99 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"cf5ab99\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f82f889 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"f82f889\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-bb0a2f1 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"bb0a2f1\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">MOLAJ RE TAQ AJNO'J<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-091d2c9 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"091d2c9\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-addc2b5 e-ecs-flex e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"addc2b5\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b9d5803 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"b9d5803\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a5183d6 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"a5183d6\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;classic&quot;,&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8920652 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"8920652\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kawoq Baldomero Cuma<em>, Aj uwujil patanib\u2019al<\/em><\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-bf5b152 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"bf5b152\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:bladomerocuma@yahoo.com\">bladomerocuma@yahoo.com<\/a><\/p>\n<p>Ajch\u2019ojinel re Kaqchikel ch\u2019ab\u2019al, ajtijonel, ajrajaw, xuquje\u2019 ajk\u2019amal be re ri ki kojonik ri aj Mayab\u2019 (Ajq\u2019ij). Rajaw ajtz\u2019ib\u2019anel rech oxib\u2019 wuj (\u201cPensamiento Filos\u00f3fico y Espiritulidad Maya\u201d, \u201cRunataxik, Qak\u2019aslem: Reviviendo Nuestra Cultura\u201d, xuquje\u2019 \u201cTawetamaj Kaqchikel: Aprenda Kaqchikel, Camino Para Entender la Cosmovisi\u00f3n\u201d). Aj tzijonel pa Kaqchikel, le utinamit are\u2019 pa Santa Maria de Jes\u00fas, Kawoq k\u2019olinaq ri reta\u2019mab\u2019al naj na che ri jun winaq junab\u2019 pacha\u2019 qas je ne\u2019 jun ajtijonel re ch\u2019ab\u2019al xuquje\u2019 to\u2019b\u2019aninaq kuk\u2019 ri ch\u2019ab\u2019al xuquje\u2019 b\u2019anob\u2019al ri woqom kumal ri USAC (Guatemala), pa ri Nima Tijob\u2019al Tualane, ri Nima Tijob\u2019al re Texas pa Austin, Ri Nima Tijob\u2019al re New Orleans, xuquje\u2019 ri Nima Tijob\u2019al re Redlands.  <\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4741ebc elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"4741ebc\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Maria Tom\u00e1s Gaspar<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-61ebddd elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"61ebddd\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:mgaspar@mayanlanguages.wiki\">mgaspar@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p>\n<p>Nu b\u2019I\u2019 are Maria Gaspar. In k\u2019olik pa Greenville, Carolina del Sur xuquje\u2019 in ajtukel q\u2019axal tzij pa we juk\u2019ulaj ch\u2019ab\u2019al: Chuj &lt;&gt;Inkles, Kastiy&lt;&gt;In aj q\u2019axal tinamit kimpe jela\u2019 Guatemala, xin alax pa San Sebastian Coatan pa rajsik taq ulew re Huehuetenango. In tewichi\u2019n rumal rech chi xin alax pa taq ri kanton jawije kuj tzijon pa aj Mayab\u2019 ch\u2019ab\u2019al, le are\u2019 kin maltioxij, Le ch\u2019ab\u2019al Chuj are jun chke ri k\u2019ialaj taq aj Mayab\u2019 ch\u2019ab\u2019al re qa winaqil re Guatemala, are wa\u2019 ri jun ch\u2019ab\u2019al kin kojo are chi\u2019 kin q\u2019axaj tzij. Ri kuinem che reta\u2019maxik are chi in ak\u2019al na kin chomaj chi are wa\u2019 jun nima sipanik xa rumal rech man xa qi xwi ta ku b\u2019ij in jachinaq xuquje\u2019 jawichi\u2019 kin pe wi, xa k\u2019u ku ya\u2019 kin to\u2019b\u2019ej ri nik\u2019iaj winaq chik. Nim ub\u2019antajik chwe che ri ujachik kuk\u2019 ri winaq. Uriqik k\u2019ax che ri ureta\u2019maxik xuquje\u2019 unaq\u2019atisaxik rib\u2019 jun chuwach jun k\u2019wi b\u2019anob\u2019al chik xuquje\u2019 jun k\u2019wi ch\u2019ab\u2019al chik, k\u2019ax jub\u2019iq\u2019 xa k\u2019ut inuto\u2019om che ri ureta\u2019maxik xuquje\u2019 che ri uch\u2019ob\u2019ik ri ki ch\u2019o\u2019j ri kkil na uwach ri aj q\u2019axal taq tinamit are chi\u2019 ke\u2019 pe jewa\u2019 pa EE.UU. chi\u2019 ri man k\u2019o ta kwinem chre ri uch\u2019awik on che ri ch\u2019ob\u2019ik jun k\u2019wi ch\u2019ab\u2019al chik xuquje\u2019 jun k\u2019wi b\u2019anob\u2019al. Nu loq rumal re chi in aj q\u2019axal tzij ru mal re chi kuya\u2019 chwe kin kunik ki\u2019n to\u2019b\u2019ej xuquje\u2019 ki patanixik ri wajil nu tz\u2019aqat xuquje\u2019 che man k\u2019ax ta kki riqo che uq\u2019axik ki tzij pacha pa ri komon Chuj che ri q\u2019ipik ri uxo\u2019l taq ri ch\u2019ab\u2019al, le ku kub\u2019isaj nu k\u2019u\u2019x xuquje\u2019 ki nu b\u2019an ajch\u2019ekenel. Xa k\u2019u man k\u2019ax taj kb\u2019an okem pa taq ri Internet ruk\u2019 nik\u2019iaj q\u2019aljasinanem pa taq we q\u2019ij ri\u2019, wakamik ri\u2019 le ak\u2019alab katajin ke\u2019 tijox pa Kaxlan Tzij pa taq ri tijob\u2019al xuquje pa ri ki tinamit ka chi\u2019x ta chke taq chakub\u2019al ri ku\u2019 tijoj chre ri usik\u2019ixik on chre ri utz\u2019ib\u2019axik pa ri ki winaqil ch\u2019ab\u2019al, rumal k\u2019u ri\u2019 ri qa ch\u2019ab\u2019al no&#8217;jimal katajin ksach uwach. Ri urayib\u2019al ri wanima\u2019 pa we jun molaj are ta b\u2019a pa taq ri junab\u2019 ri ke\u2019 pe na ri ak\u2019alab\u2019 xuquje\u2019 ri nima winaq ke\u2019 kun lo chre ri uriqik we jun k\u2019olib\u2019al che reta\u2019maxik xuquje\u2019 che uk\u2019utik we ch\u2019ab\u2019al ri\u2019 rech ek\u2019o amaq\u2019el rech kki q\u2019axaj chke ri ija\u2019lil ri ke\u2019 pe na xuquje\u2019 k\u2019ola wi ki k\u2019aslem rumal re chi ku k\u2019utu uj jachinaq. Ri k\u2019olem chupam we jun chak ri\u2019 nim ub\u2019antajik chwe xuquje\u2019kin na\u2019 ki\u2019kotemal xuquje\u2019 rayib\u2019al kriq aponoq.          <\/p>\n<p>In jun ajq\u2019axal tzij ri ya\u2019om nu wuj rumal ri q\u2019atb\u2019al tzij kumal ri ATA xuquje\u2019 CATI, ch\u2019ekenel re ri Miembro a la Diversidad de Membresia re ri ATA xuquje ri AFTI rech ajq\u2019axal taq tzij re ki ch\u2019ab\u2019al aj Mayab\u2019 pa #ATA64 Miami.<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-eb3b512 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"eb3b512\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Dr. Stephanie Wood, Ph.D<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-27afe03 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"27afe03\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:swood@uoregon.edu\">swood@uoregon.edu<\/a><\/p>\n<p>Dr. Stephanie Wood aj k\u2019amal be re ri Wired Humanities Projects, ri xtik pa ri nima eta\u2019mab\u2019al re Oregon wachanim k\u2019ut utukel kchakunik. Xu b\u2019an to\u2019b\u2019anik che ri uwoqik xuquje\u2019 k\u2019a kto\u2019b\u2019 na ronojel q\u2019ij che ri utzukuxik pa ri mulib\u2019al juq\u2019at tzij pa ri <a href=\"https:\/\/nahuatl.wired-humanities.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">choltzij re Nahuatl<\/a>, ri k\u2019o ajkojol taq re nim na chu wach ri 150,000 pa jun junab\u2019. We jun choltzij ku k\u2019am to\u2019b\u2019anik re ri qa tat John Sulivan xuquje\u2019 ri ki to\u2019b\u2019anik ri jun nim ajch\u2019ab\u2019al re ri Instituto Zacatecas para la Ense\u00f1anza e Investigaci\u00f3n en Etnolog\u00eda (IDIEZ). Xuquje\u2019 katajin ku chakuj ri kilik ri <a href=\"https:\/\/aztecglyphs.wired-humanities.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">ki tz\u2019ib cho ab\u2019aj kech ri Aztacas,<\/a> ruk\u2019 taq suk\u2019umanik ki wachib\u2019al xuquje\u2019 ri uch\u2019ob\u2019ik uxe\u2019 5,000 tz\u2019ib cho a\u2019baj kech ri Nahuatl (ri jeqom pa Mayo re 2024). Jun molaj chik re taq tzukunem wokob\u2019am rumal ri qa nan le Dra. Wood ub\u2019I\u2019<a href=\"https:\/\/mapas.wired-humanities.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> Proyecto Mapas, <\/a>le are\u2019 e q\u2019ab\u2019aj tz\u2019ib\u2019 ri k\u2019o wachib\u2019al chupam kumal ri rajaw ri aj chila\u2019 winaq ruk\u2019 ri q\u2019axam ki tzij ri ilom xuquje\u2019 ri to\u2019m. Utz\u2019ib\u2019am jun wuj, umolom taq tz\u2019ib\u2019 job\u2019 uya\u2019om pa ilik xuquje\u2019 uya\u2019om pa ilik k\u2019ialaj taq alaj tz\u2019ib\u2019 ri esan uwujil. Uk\u2019amon kraj lo jun kajlajuj mul tob\u2019anik pa pwuaqil kumal ri National Endowment for the Humanities xuquje\u2019 julajuj junab\u2019 to\u2019b\u2019anik ruk\u2019 pwaq pa qi q\u2019ab\u2019 le Servicio de Parques Nacionales rech taq wuj xuquje\u2019 rusuk\u2019umaxik ri tijonik pa Internet kech ajtz\u2019ib\u2019anelab\u2019 re ajchila\u2019, le Honoring Tribal Legacies. Qas k\u2019ate na le qa nan xu k\u2019am ri nima tem pa ri nima k\u2019olibal wuj re ajpopab\u2019 (2022-23) chre ri tojb\u2019al uk\u2019axel rumal ri uchak ruk\u2019 ri Nahutl.       <\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c87939b elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"c87939b\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Misael Itzep<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-739c02e elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"739c02e\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:mitzep@mayanlanguages.wiki\">mitzep@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p>\n<p><strong>Taq ch&#8217;ab&#8217;al ktzijonik<\/strong> K\u2019iche, Achi, Kastiy, Inkles.<\/p>\n<p><strong>Uchak<\/strong>: Ajq&#8217;axal tzij<\/p>\n<p><strong>Place of residence: <\/strong>In k\u2019o pa ri jelikalaj estado re Kalipornia<\/p>\n<p>Sib&#8217;alaj kinki&#8217;kotik in jun pa we chak patan, kinchomaj rajawaxik uchajixik taq Mayab\u00b4ch&#8217;ab&#8217;al, man xew ta chech utzijoxik pa taq komon, xa ne chi&#8217;l pa taq jalajoj rajawaxik kech taq e q&#8217;axel ja&#8217; le kkitik kik&#8217;aslemal pa jun chik amaq, chi&#8217;l pa jun chi ch&#8217;ab&#8217;al.<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1f03a26 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"1f03a26\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Gaspar Tomas<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1234b94 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1234b94\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:gtomas@mayanlanguages.wiki\">gtomas@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p>\n<p>&#8220;Txajineq&#8217;teq&#8217; hemasanil, jun skawil hek&#8217;ul, k&#8217;al hewatx&#8217; jayub&#8217;al&#8221; <\/p>\n<p>Jun rutzil wachaj chech alaq xuquje&#8217; utz petik onojel alaq. Le nub&#8217;i&#8217; are Gaspar Tomas. In q&#8217;axel tzij (pa Q&#8217;anjob&#8217;al chi&#8217;l Akateko), Wokonel wachib&#8217;al rech taq jalajoj wachib&#8217;al Mayab&#8217; xuquje&#8217; winaqirisanel Neo-Q&#8217;anjob&#8217;al (Wokaj Mayab&#8217; kech k&#8217;ajolab&#8217;-q&#8217;apojib&#8217;) Mayab&#8217; rech Am\u00e9rica rech nab&#8217;e ucholajil winaqilal, xinalaxik xuquje&#8217; xink&#8217;iyik pa Laurens, Carolina del Sur, ruk&#8217; taq uxe&#8217;al Jolom Konob&#8217; (Santa Eulalia ) chi&#8217;l Paiconop Grande (San Miguel Acat\u00e1n) Huehuetenango, Guatemala. Pacha&#8217; uxe&#8217;al xuquje&#8217; tzijonel rech ukeb&#8217;ichal ch&#8217;ab&#8217;al, le urayi&#8217;n wanima are uk&#8217;iyal uchonsab&#8217;exik le eta&#8217;mab&#8217;al kech qatit qamam pa taq le k&#8217;ulb&#8217;a&#8217;t rech Estados Unidos, are chi le ak&#8217;alab&#8217; e teren loq kketamaj le uxe&#8217;al kib&#8217;antajik. Rumal la&#8217; sib&#8217;alaj kinki&#8217;kotik in jun pa we jun jeli&#8217;kalaj chak patan, Kawaj kinb&#8217;ano ronojel le k&#8217;o pa nuq&#8217;ab&#8217; are chi kuya&#8217; uwachinem we chak patan ruk&#8217; taq ojer xuquje&#8217; k&#8217;ak&#8217; eta&#8217;mab&#8217;al, are chi kaya&#8217; jun chawem chi kech taq mayab&#8217; uwi&#8217; mam pa we uwachulew le xaq ktajinik kk&#8217;extajik.       <\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b0a2c30 e-con-full elementor-hidden-mobile e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"b0a2c30\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MOLAJ RE TAQ AJNO&#8217;J Kawoq Baldomero Cuma, Aj uwujil patanib\u2019al bladomerocuma@yahoo.com Ajch\u2019ojinel re Kaqchikel ch\u2019ab\u2019al, ajtijonel, ajrajaw, xuquje\u2019 ajk\u2019amal be re ri ki kojonik ri aj Mayab\u2019 (Ajq\u2019ij). Rajaw ajtz\u2019ib\u2019anel rech oxib\u2019 wuj (\u201cPensamiento Filos\u00f3fico y Espiritulidad Maya\u201d, \u201cRunataxik, Qak\u2019aslem: Reviviendo Nuestra Cultura\u201d, xuquje\u2019 \u201cTawetamaj Kaqchikel: Aprenda Kaqchikel, Camino Para Entender la Cosmovisi\u00f3n\u201d). Aj tzijonel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1776","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1776"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1776\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1834,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1776\/revisions\/1834"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}