{"id":1783,"date":"2024-06-28T19:48:56","date_gmt":"2024-06-28T19:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/mayanlanguagepreservation.org\/kamal-taq-be-re-tzij\/"},"modified":"2025-06-11T17:15:40","modified_gmt":"2025-06-11T17:15:40","slug":"kamal-taq-be-re-tzij","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/kamal-taq-be-re-tzij\/","title":{"rendered":"K\u2019amal taq b\u2019e re tzij"},"content":{"rendered":"\t\t<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"1783\" class=\"elementor elementor-1783 elementor-1050\" data-elementor-post-type=\"page\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-89ee0a3 e-ecs-flex e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"89ee0a3\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4618b63 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"4618b63\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-82acb29 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"82acb29\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b1a36ce elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"b1a36ce\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'AMAL TAQ B'E RE TZIJ<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d262bfc e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"d262bfc\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2ee3615 e-ecs-flex e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"2ee3615\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-08da446 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"08da446\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6a02e49 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"6a02e49\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;classic&quot;,&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-087fb1d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"087fb1d\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'amal taq b'e re tzij ch'ab'al K'iche'<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-e33726b elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"e33726b\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Pedro Tambriz Och<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8e21977 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"8e21977\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:ptambriz@mayanlanguages.wiki\">ptambriz@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p>Xink&#8217;oji&#8217; chi uxo&#8217;l le mayijab&#8217;al taq juyub&#8217; taq&#8217;aj rech Guatemala, sutim rij ruk&#8217; le je&#8217;lalaj qab&#8217;antajik rech le komon k&#8217;iche&#8217;. Ne nab&#8217;e nuch&#8217;ab&#8217;al are le k&#8217;iche&#8217;, are wa&#8217; jun ukowilal ab&#8217;aj rech rech nub&#8217;antajik. Are taq xinmajij k&#8217;iyem, xinwilo chi rajawaxik le tzijonem pa kaxlan tzij rumal la&#8217; xinweta&#8217;maj kaxlan tzij xuwuje&#8217; Ingl\u00e9s , are k&#8217;u wa&#8217; xjaqow nik&#8217;aj chi b&#8217;e chi nuwach pa jalajoj tinamit pa uwachulew. Rumal kawaj kink&#8217;am weta&#8217;mab&#8217;al, xuquje&#8217; rumal kawaj kintob&#8217;an chech uk&#8217;exik jastaq xacha&#8217; xink&#8217;am weta&#8217;mab&#8217;al, In ajsaqwachom pa le K&#8217;ak&#8217; eta&#8217;mab&#8217;al rech T&#8217;in kematz&#8217;ib&#8217; pa le Nima tijob&#8217;al rech Brigham Young University \u2013 Idaho, online. Pa ri junab&#8217; 2017, Xinoq pa chak patan rech uq&#8217;axexik tzij, pacha&#8217; utukelal ajchak. Xinkoj le weta&#8217;mab&#8217;al chi rij k&#8217;iche&#8217;, Espa\u00f1ol, Ingl\u00e9s, Q&#8217;eqchi&#8217; xuquje&#8217; Achi, xinmajij pataninem pa taq kunanem, uk&#8217;amik eta&#8217;mab&#8217;al, rech q&#8217;atb&#8217;al tzij chi\u2019l taq komon. Chi rumal le junab&#8217; in chakunaq xinriq le uchoq&#8217;ab&#8217;il le tz&#8217;ib&#8217;atal ch&#8217;ab&#8217;al. Le uwujil eta&#8217;mab&#8217;al rech uq&#8217;axexik tzij, chi&#8217;l uq&#8217;axexik tz&#8217;ib&#8217; (ya&#8217;tal rumal le La Academia de Lenguas Mayas de Guatemala (ALMG) rech le ch&#8217;ab&#8217;al K&#8217;iche&#8217;) qas xinumin pa le chak patan. Le ucholajil nuk&#8217;aslemal kunatajisaj chwech le ub&#8217;antajik winaqilal xuquje&#8217; le uchoq&#8217;ab&#8217;il k&#8217;exonem rech le ch&#8217;ab&#8217;al. Pa taq le umoch&#8217;och&#8217;em majib&#8217;al pa taq juyub&#8217; rech Guatemala k&#8217;a pa taq ukowinem nuchuq&#8217;ab&#8217;il pa taq we q&#8217;ij saq pacha&#8217; Q&#8217;axenel tzij pa jalajoj ch&#8217;ab&#8217;al xuquje&#8217; ajsaqwachom pa le K&#8217;ak&#8217; eta&#8217;mab&#8217;al rech t&#8217;in kematz&#8217;ib&#8217;, jalan taq uwach jastaq nuxajom pa le nuk&#8217;asleman ruk&#8217; nuchak patan. Kitiqik winaq chi rumal taq tzij, man xew ta uk&#8217;exon k&#8217;aslemal, xa ne chuq uk&#8217;amb&#8217;ejab\u2019al tzij pa le nimalaj uchuq&#8217;ab&#8217;il winaq pa le uwachulew chech uchajixik le uq&#8217;inomal taq chab&#8217;al chi&#8217;l uxe&#8217;al b&#8217;anikil, kuya&#8217; ki&#8217;kotemal chakunem pa we ukojik chuq&#8217;ab&#8217;il pa komon xuquje&#8217; kawiye&#8217;j chi kinyak kik&#8217;u&#8217;x nik&#8217;aj chik winaq jachi taq kkaj kkiya&#8217; uchuq&#8217;ab&#8217; taq qach&#8217;ab&#8217;al xuquje&#8217; qab&#8217;antajik.         <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-010cdad elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"010cdad\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Natasha Hewitt<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f8377ae elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"f8377ae\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:nhewitt@mayanlanguages.wiki\">nhewitt@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p>Le wachajil xuquje&#8217; in, xojki&#8217;kot 10 junab&#8217; pa taq le juyub&#8217; rech Guatemala . Pa taq ri q&#8217;ij saq xqeta&#8217;maj le ch&#8217;ab&#8217;al rech komon, le K&#8217;iche&#8217;. Pacha&#8217; alachin winaq le kuchomaj chi ronojel taq ch&#8217;ab&#8217;al e je&#8217;lik xuquje&#8217; rajawaxik kk&#8217;oji&#8217; k&#8217;ixb&#8217;alil chi kiwach. Man xew ta kab&#8217; kawil uq&#8217;axexik tzij xuquje&#8217; k&#8217;ut uk&#8217;amik nik&#8217;aj chi weta&#8217;mab&#8217;al chi rij le ch&#8217;ab&#8217;al k&#8217;iche&#8217; chi&#8217;l chi kij le uxe&#8217;al komon ajch&#8217;awenelab&#8217; pa we tzij. Chanim in k&#8217;o pa Mexico xuquje&#8217; nusolim k&#8217;i&#8217;alaj taq amaq&#8217; pa le uwaculew, k&#8217;a te we chanim kinkowinik kinb&#8217;ij chi Guatemala jalan utukelal pa we uwachulew!    <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-101abbd elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"101abbd\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Adriel Hewitt<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d9d87e6 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"d9d87e6\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Ri oj, le ojilawachinelab&#8217;, xuquje&#8217; tob&#8217;anelab&#8217; rech we Chak patan rech uchajixik mayab&#8217; taq ch&#8217;ab&#8217;al, kqaj kqaq&#8217;alajisaj le qaloq&#8217;ob&#8217;al, k&#8217;ixb&#8217;alil xuquje&#8217; maijab&#8217;al rumal le ukaslemal xuquje&#8217; le uchak patan Adriel Hewitt. Pa 17 rech Ukab&#8217; Ik&#8217; ech junab&#8217; 2024. Le Adriel Xaq k&#8217;ate&#8217; xkamik, xusach k&#8217;u&#8217;xaj chi&#8217;l b&#8217;is chi kech ri e winaq ri xketa&#8217;maj uwach. Le Adriel utz chomanik xk&#8217;oji&#8217; ruk&#8217; chi xuya&#8217; kanoq jun etal rech utzil anima&#8217;aj chi kech konojel winaq le xketa&#8217;maj uwach. Xuya&#8217; ri uk&#8217;aslemal chech pataninem chi&#8217;l loq&#8217;ob&#8217;al pa taq le komon, xukoj uchuq&#8217;ab&#8217; chech kito&#8217;ik e winaq jachin sib&#8217;alaj xajawataj chi kech, xuquje&#8217; tob&#8217;anem rech uchajixik chi&#8217;l uriqil taq suk&#8217;ulil chi rij taq ya&#8217;talil rech jalajoj ch&#8217;ab&#8217;al. Le Adriel, sib&#8217;alaj xrilij xuto le loq&#8217;alaj uNatasha, amaq&#8217;el xk&#8217;oji&#8217; che utzelaj pa le uk&#8217;aslemal, jawi&#8217; pa kikab&#8217;ichal xkil le kik&#8217;aslemal, chech oto&#8217;ik ib&#8217; pacha&#8217; utz taq achib&#8217;il, pa Guatemala xuquje&#8217; pa M\u00e9xico. Le k&#8217;aslemal rech pataninem chi&#8217;l loq&#8217;ob&#8217;al rech Ariel xuk&#8217;am loq pa le qachak patan, xuquje&#8217; sib&#8217;alaj nim xtob&#8217;an wi pa taq le nab&#8217;e taq q&#8217;ij rumal rilik usuk&#8217;ulil chi&#8217;l jujun tz&#8217;ib&#8217;, chi&#8217;l taq tz&#8217;u&#8217;t xuquje&#8217; usuk&#8217;ulil ronojel taq tzij kuk&#8217; taq komon ajk&#8217;iche&#8217; kuk&#8217; le xchakun wi.     <\/p><p>Aj Canad\u00e1, Adriel Hewitt amaq&#8217;el xuk&#8217;utunisaj nimalaj tob&#8217;anik k&#8217;uk&#8217; e nik&#8217;aj chi e winaq, amaq&#8217;el xukoj uchuq&#8217;ab&#8217; chech kito&#8217;ik jachin xajawatal uk&#8217;u&#8217;xal tob&#8217;anik chech, pwaqilal on komonil,. Le are&#8217; xok nimalaj ajchak pa le komon xuquje&#8217; sib&#8217;alaj uk&#8217;iyal ramaj sipatal chak xub&#8217;ano. Tyox chech le rutzil ranima, ri are&#8217; chi&#8217;l le rixoqil Natasha, xe&#8217;ek&#8217;oji&#8217; pa Guatemala jawi&#8217; xeki&#8217;kot pa le komon k&#8217;iche&#8217; pa Chichicastenango, Guatemala. Chila&#8217; e kab&#8217;ichal xketa&#8217;maj le ch&#8217;ab&#8217;al K&#8217;iche&#8217;, xuquje&#8217; xkiriq e utzachib&#8217;il pa ronojel kik&#8217;aslemal, kuk&#8217; taq ajupaja che ri pa taq we q&#8217;ij saq k&#8217;a kkib&#8217;ij &#8220;wachalal&#8221; chech Adriel (hermano). Are taq xya&#8217;tal ri ukamikal le man eye&#8217;tal taj pa ri Ukab&#8217; ik&#8217; rech junab&#8217; 2024, xuya&#8217; kanoq jun nimalaj k&#8217;utb&#8217;al le kuyak k&#8217;u&#8217;xaj chi kech e nik&#8217;aj chik, na xew taj are chi kketa&#8217;maj nik&#8217;aj chi Ch&#8217;ab&#8217;al xa ne are chi ruk&#8217; rutzij k&#8217;u&#8217;xaj chi kito&#8217;ik ajil tz&#8217;aqat. Le nimalaj uchak kuya&#8217; uwachinem pa we Chak patan. Are ta b&#8217;a le uloq&#8217;ob&#8217;al chech le Ch&#8217;ab&#8217;al, chech uxe&#8217;al b&#8217;antajik, chi&#8217;l le uchuq&#8217;ab&#8217; xukoj pa we taq uxaq wuj are ta b&#8217;a chuk&#8217;utunisaj jun nimalaj loq&#8217;ob&#8217;al chech taq Mayab&#8217; ch&#8217;ab&#8217;al xuquje&#8217; chi kech le e winaq le xuya&#8217; pataninem chi kech pa taq le komon rech Guatemala chi&#8217;l M\u00e9xico. Katqab&#8217;isoj qachalal, le Taq tz&#8217;ib&#8217; xab&#8217;ano kuyak qak&#8217;u&#8217;x ronojel taq q&#8217;ij chech uto&#8217;ik qajil qatz&#8217;aqat.       <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-17aea21 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"17aea21\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Misael Itzep<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a6c27c3 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"a6c27c3\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:mitzep@mayanlanguages.wiki\">mitzep@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p><strong>Taq ch&#8217;ab&#8217;al ktzijonik<\/strong> K\u2019iche, Achi, Kastiy, Inkles.<\/p><p><strong>Uchak<\/strong>: Ajq&#8217;axal tzij<\/p><p><strong>Place of residence: <\/strong>In k\u2019o pa ri jelikalaj estado re Kalipornia<\/p><p>Sib&#8217;alaj kinki&#8217;kotik in jun pa we chak patan, kinchomaj rajawaxik uchajixik taq Mayab\u00b4ch&#8217;ab&#8217;al, man xew ta chech utzijoxik pa taq komon, xa ne chi&#8217;l pa taq jalajoj rajawaxik kech taq e q&#8217;axel ja&#8217; le kkitik kik&#8217;aslemal pa jun chik amaq, chi&#8217;l pa jun chi ch&#8217;ab&#8217;al.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-695bb0f elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"695bb0f\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'amal taq b'e re tzij ch'ab'al Q'eqchi'<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-52a967f elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"52a967f\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Claudia Pacay Col<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-95ca504 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"95ca504\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:cpacay@mayanlanguages.wiki\">cpacay@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p>In Mayab&#8217; ixoq, xinalax pa jun ajupaja jawi&#8217; kb&#8217;an wi tzijonem pa ch&#8217;ab&#8217;al Q&#8217;eqchi&#8217; pa Guatemala, rumal kwaj kinch&#8217;akan pa nuk&#8217;aslemal chi&#8217;l le nukowinen chech uk&#8217;exik taq jastaq xuquje&#8217; kinq&#8217;olon chech taq uxe&#8217;al nub&#8217;antajik. Xinweta&#8217;maj le nuch&#8217;ab&#8217;al kuk&#8217; nutat nunan chi&#8217;l e wachalal pa le qochoch xuquje&#8217; xinweta&#8217;maj k&#8217;axlan tzij k&#8217;uk&#8217; e wajtij pa le tijob&#8217;al. Are taq in k&#8217;o pa 8 ucholajil eta&#8217;manem, xintz&#8217;on jun Sipatal eta&#8217;mab&#8217;al rech Ingl\u00e9s Ya&#8217;tal rumal le Emb&#8217;ajada rech Estados Unuidos le k&#8217;o pa Guatemala, le kuk&#8217;am 4 junab&#8217;. Are taq k&#8217;a oj la&#8217;j na le e qatat qanan xkib&#8217;ij chi kech chi sib&#8217;alaj nim ub&#8217;antajik le eta&#8217;mab&#8217;al chi&#8217;l le ukojik chuq&#8217;ab&#8217; chech uriqik le urayi&#8217;n qanima. Chila&#8217; k&#8217;u uloq xink&#8217;oxomaj chi le uk&#8217;amik eta&#8217;mabal are qas la&#8217; le utz uchokonsab&#8217;exik pwaq chi rib&#8217;ilom q&#8217;ib! \u00a1Xya&#8217; qachuq&#8217;ab&#8217; che uch&#8217;akik utzalaj taq jastaq pa qak&#8217;aslemal! Chech taq we q&#8217;ij katajin kinchakun chech Q&#8217;axel tzij pa Q&#8217;eqchi&#8217; pa Ingl\u00e9s chi&#8217;l kintzolq&#8217;omij chi rij, xinmajij loq pa 2015 chech taq tob&#8217;anem kuk&#8217; komon, pacha&#8217; pa taq chak patan rech q&#8217;atb&#8217;altzij, rech utzwachil chi&#8217;l rech Eta&#8217;manem.      <\/p><p>Le ub&#8217;antajik chi in in nab&#8217;e ixoq chi kinch&#8217;aw pa oxib&#8217; tzijob&#8217;al pa le nukomon are jun nim u&#8217;b&#8217;antajik cholaj pa nuk&#8217;aslemal. In k&#8217;exol jastaq rumal ktajin kinya&#8217; ub&#8217;ixik chi man k&#8217;o ta kril le najal, ch&#8217;ab&#8217;al on ucholajil komon, we k&#8217;o ak&#8217;u&#8217;x chech k&#8217;u&#8217;xaj chech uk&#8217;exik k&#8217;askemal, ronojel kkowinb&#8217;ex ub&#8217;anik. Qas tzij kinchomaj chi jewa&#8217;. Le qamaq&#8217; sib&#8217;alaj je&#8217;lik xuquje&#8217; q&#8217;inom, rumal la&#8217; sib&#8217;alaj ki&#8217;kotemal qech xojalax pa we jeli&#8217;kalaj k&#8217;olib&#8217;al, kinq&#8217;olon chech taq nuxe&#8217;al chi&#8217;l nub&#8217;antajik. Jela&#8217; kinpe wi pa le je&#8217;lalaj komon rech Seococ pa taq juyub&#8217; pa le li&#8217;lik rech Polochik, Kina&#8217;o chi le uchajixik taq ch&#8217;ab&#8217;al, pacha&#8217; taq mayab&#8217; ch&#8217;ab&#8217;al, rachi&#8217;l le nuch&#8217;ab&#8217;al Q&#8217;eqchi&#8217;, jun chak patan chi sib&#8217;alaj rajawaxik, Le uchajixik ch&#8217;ab&#8217;al ktob&#8217;an chech are chi man ksach taj are chi kketa&#8217;maj konojel taq winaq le e petinaq chi qij. E k&#8217;o e winaq kketzelaj le uxe&#8217;al kich&#8217;ab&#8217;al rumal la&#8217; rajawaxik kojchakun pa junamam are chi kqana&#8217;tajisaj chi kech le uje&#8217;lal xuquje&#8217; le nimalaj ub&#8217;antajik pa le uwachulew. Oj k&#8217;o pa we chak patan are chi le taq qach&#8217;ab&#8217;al man ke&#8217;ekam taj xane ke&#8217;kowirik, le qach&#8217;ab&#8217;al, le qakomon je le qab&#8217;antajik rajawaxik ko ke&#8217;ek&#8217;ojik, Rumal wa&#8217; le qachak xuquje&#8217; rumal kojtzijon pa taq qachab&#8217;al sib&#8217;alaj nim ub&#8217;antajik.    <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8890e73 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"8890e73\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arturo Antonio Chinchilla<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4d18a69 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"4d18a69\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Jela&#8217; kinpe wi pa le je&#8217;lalaj komon rech Seococ pa taq juyub&#8217; pa le li&#8217;lik rech Polochik, Kina&#8217;o chi le uchajixik taq ch&#8217;ab&#8217;al, pacha&#8217; taq mayab&#8217; ch&#8217;ab&#8217;al, rachi&#8217;l le nuch&#8217;ab&#8217;al Q&#8217;eqchi&#8217;, jun chak patan chi sib&#8217;alaj rajawaxik, Le uchajixik ch&#8217;ab&#8217;al ktob&#8217;an chech are chi man ksach taj are chi kketa&#8217;maj konojel taq winaq le e petinaq chi qij. E k&#8217;o e winaq kketzelaj le uxe&#8217;al kich&#8217;ab&#8217;al rumal la&#8217; rajawaxik kojchakun pa junamam are chi kqana&#8217;tajisaj chi kech le uje&#8217;lal xuquje&#8217; le nimalaj ub&#8217;antajik pa le uwachulew. Oj k&#8217;o pa we chak patan are chi le taq qach&#8217;ab&#8217;al man ke&#8217;ekam taj xane ke&#8217;kowirik, le qach&#8217;ab&#8217;al, le qakomon je le qab&#8217;antajik rajawaxik ko ke&#8217;ek&#8217;ojik, Rumal wa&#8217; le qachak xuquje&#8217; rumal kojtzijon pa taq qachab&#8217;al sib&#8217;alaj nim ub&#8217;antajik.     <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-83996c8 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"83996c8\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Marlon Choc Maaz<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-334611f elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"334611f\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:mchocmaaz@mayanlanguages.wiki\">mchocmaaz@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p>In Marlon Choc, xinalaxik pa Coban, xuquje&#8217; in k&#8217;o pa Coban, Are jun tinamit pa le uk&#8221;u&#8217;x taq juyub&#8217; pa Guatemala, jawi&#8217; kinki&#8217;kot wi ruk&#8217; le je&#8217;lalaj uwachulew xuquje&#8217; le jalajoj uxe&#8217;al b&#8217;antajik rech le nukomon. In kinch&#8217;aw pa Q&#8217;eqchi&#8217; are jun mayab&#8217; ch&#8217;ab&#8217;al pa Guatemmal chi&#8217;l Belice. Xuquje&#8217; tz&#8217;aqat le nuch&#8217;awem pa Kaxlan tzij chi&#8217;l pa Ingl\u00e9s, xuquje&#8217; kinchakun chi rij uq&#8217;axexik tzij chi&#8217;l uq&#8217;axexik tz&#8217;ib&#8217; chi najal. Chech taq we q&#8217;ij ktajin kink&#8217;am weta&#8217;mab&#8217;al chi rij Rilik chak patan rech k&#8217;aywokaj pa nimalaj tijob&#8217;al rech Universidad de San Carlos de Guatemala, Sib&#8217;alaj k&#8217;o nuk&#8217;u&#8217;x ruk&#8217; le nuch&#8217;ab&#8217;al xuquje&#8217; nuxe&#8217;al b&#8217;antajik mayab&#8217;, xuquje&#8217; utz kawilo kinkomone&#8217;j taq weta&#8217;mab&#8217;al xuquje&#8217; le weta&#8217;mab&#8217;al kuk&#8217; e nik&#8217;aj chik. Kinchakun kuk&#8217; jalajoj taq wokaj chi&#8217;l kuk&#8217; taq wokaj le kkiya&#8217; nim ucholajil tob&#8217;ank chi rij taq ch&#8217;ab&#8217;al xuquje&#8217; uya&#8217;ik uchuq&#8217;ab&#8217; le tzijonem chi rij qab&#8217;anatajik, Amaq&#8217;el kinwilawachij k&#8217;ak&#8217; taq jastaq xuquje&#8217; chech uk&#8217;amb&#8217;ejaxik wib&#8217;. K&#8217;o weqele&#8217;n xuquje&#8217; sib&#8217;alaj k&#8217;o nukowinem chi rij taq ch&#8217;ab&#8217;al, chi&#8217;l k&#8217;o numek&#8217;ek&#8217;em chi rij taq uxe&#8217;al nub&#8217;antajik chi&#8217;l kinlaq&#8217;apuj le jalan b&#8217;anikil. Sib&#8217;alaj k&#8217;o nuk&#8217;u&#8217;x ruk&#8217; le tik awex xkiya&#8217; kanoq watit numam xuquje&#8217; utz kinwilo kinkomone&#8217;j taq weta&#8217;mab&#8217;al xuquje&#8217; nukowinem kuk&#8217; le e nik&#8217;aj chi winaq, kab&#8217; kawil usik&#8217;ixik uwach wuj, solinem, xuquje&#8217; reta&#8217;maxik k&#8217;ak&#8217; taq jastaq.         <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-76c8521 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"76c8521\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'amal taq b'e re tzij ch'ab'al Kaqchikel<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-927d0c3 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"927d0c3\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Henry Per<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-81b28e9 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"81b28e9\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Kin ya\u2019 rutzil iwach! In a David Per Chex 30 ri nu junab\u2019 In aj ch\u2019i\u2019p chikixo\u2019l 6 wachalal xuquje\u2019 Patzicia, Chimaltenango kin pe wi, chila\u2019 pa ri rachoch ri utzalaj taq xoral tikb\u2019al ichaj re Unik\u2019ajal Kaqosetul, Wachanim ri\u2019 in k\u2019ulaninaq ruk ri loq\u2019alaj wixoqil Karla Ajkejay.  <\/p><p>Maltiox chke ri nu nan nu tat, k\u2019a in alaj a\u2019kal na xin koj ri taq to\u2019b\u2019anik rumal ri\u2019 xin weta\u2019maj ri chab\u2019al Ingles. Maltiox chke ri nu nan nu tat are chi\u2019 16 nu junab\u2019 xu rayij nu k\u2019u\u2019x chrij ri qa ch\u2019ab\u2019al Kaqchikel xuquje\u2019 xin weta\u2019maj usik\u2019ixik, utzijoxik xuquje\u2019 ri uk\u2019exb\u2019anem chikixo\u2019l taq nik\u2019iaj winaq ri ek\u2019o chi nu naqaj. <\/p><p>In jun winaq ri nim uno\u2019j xuquje\u2019 kin koj nu chuq\u2019ab\u2019 pa taq ri chak. Amaq\u2019el kin tzukuj usuk\u2019umaxik wib\u2019 xuquje\u2019 uk\u2019amik nuwach chrij jalajoj uch\u2019o\u2019jixik taq chak xuquje\u2019 nimalaj taq chak. Wacahnim ri\u2019 katajin kin k\u2019am ri tijonem TESOL (Uwujil patanib\u2019al chre uk\u2019utik ri Ingles qas je ne\u2019 jun ukab\u2019 ch\u2019ab\u2019al). Ureta\u2019maxik xuquje\u2019 ri tzijonik pa Ingles nim ub\u2019antajik chre ri nu k\u2019aslemal rumal re chi inuk\u2019amon ub\u2019ik chre ri ureta\u2019maxik kwi taq k\u2019olib\u2019al, winaq, taq wokajil xuquje\u2019 taq b\u2019antajikil.   <\/p><p>In jun Ajq\u2019axol tzij xuquje\u2019 tzaqoltzij pa Ingles, Kaxlan tzij xuquje\u2019 Kaqchikel nu taqem chik 5 junab\u2019, xuquje\u2019 in jun Ajtij re Ingles nu taqem 7 junab\u2019 pa FUNVIAL INTERNACIONAL Xuquje\u2019 Performance English School. Sib\u2019laj kin loq\u2019aj ureta\u2019maxik k\u2019ak\u2019 taq ch\u2019ab\u2019al xa k\u2019ut ri ch\u2019ab\u2019al re nu xete\u2019yil are ri Kaqchikel. Nu loq kin weta\u2019maj k\u2019ak\u2019 taq ch\u2019ab\u2019al xa k\u2019ut kin loq\u2019aj ri nu ch\u2019ab\u2019al Kaqchikel. Ku ya\u2019 kikotemal chwe ri uchajixik ri b\u2019antajikil, ri na\u2019tajsib\u2019al xuquje\u2019 ri ajchiqawach taq ch\u2019ab\u2019al. Are nu rayb\u2019al kin ux to\u2019b\u2019anel xuquje\u2019 jun chakub\u2019al chre ri komon re ch\u2019ab\u2019alil.   <\/p><p>Utz kinwil reta\u2019maxik chi qonojel uj jun nimalaj comon ri ku tzukuj rutzirisaxik ri tzijob\u2019em pa jun uwachulew ri amaq\u2019el ktajin ku k\u2019exrib\u2019. Weta\u2019m chi rajawxik ku k\u2019am qa wach xuquje\u2019 ruk\u2019 nim eta\u2019mab\u2019al ri utzukuxik usolik uwach xuquje\u2019 ri ki k\u2019amowen ib\u2019 chikixo\u2019l ri taq ch\u2019ab\u2019al xuquje\u2019 ri b\u2019antajikil. <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8f51f7a elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"8f51f7a\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Karla Ajquejay<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b54063a elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"b54063a\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>In ali Karla Ajquejay, In aj re nimalaj tinamit Iximulew, k\u2019o 27 nu junab\u2019, in k\u2019ulan ruk\u2019 ri a Henry Per, wachanim kin k\u2019am ri tijonem Tob\u2019anel Nuk\u2019chakub\u2019anel, xuquje\u2019 kin chakun pacha\u2019 qas je ne\u2019 jun tz\u2019ib\u2019anel pa Kaqchikel ch\u2019ab\u2019al, ri nu nan nu tat le are aj Chimaltenango, Maltiox chke kin ch\u2019ob\u2019 le qa ch\u2019ab\u2019al Kaqchikel, in jun winaq ri ajtzukunel, amaq\u2019el in tolonik chre ri reta\u2019maxik k\u2019ak\u2019alaj taq jastaq xuquje\u2019 kin ch\u2019ikmij wib\u2019, sib\u2019laj are nu rayb\u2019al kin nuk\u2019 wib\u2019 pa we jun nimalaj chak, jamal nu wach chre ri uk\u2019amik apachinchke ri petinaq aponoq.     <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-358e75f elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"358e75f\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Martin Per<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7f1ada6 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"7f1ada6\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Ri nu b\u201di\u2019 are\u2019 a Martin Per Toj, xin alax pa ri tinamit ub\u2019i\u2019 B\u2019oco\u2019 (Chimaltenango) Xin k\u2019iyuloq pa ri tinamit Patzicia xuquje\u2019 nu b\u2019anom nu k\u2019aslem waral, chi\u2019 are\u2019 jun jelalaj tinamit, k\u2019o ujuyub\u2019 ub\u2019i\u2019 Soco\u2019 xuquje\u2019 we tinamit ri\u2019 k\u2019o chuwach jun lik\u2019alik ulew, ri wati\u2019t nu mam ojer je kk b\u2019ij che: <em>\u201cRuwataq<\/em><em>\u2019<\/em><em>aj<\/em>\u201d pa taq ri uxukut ek\u2019o keb\u2019 nima\u2019, ri nima\u2019 Silva xuquje\u2019 ri B\u2019alamya\u2019. Waral kb\u2019an nimalaj taq tiko\u2019n re taq ixim, kinaq\u2019 xuquje\u2019 k\u2019ialaj uwach taq ichaj.    <\/p><p>Chi\u2019 ri xin k\u2019iyuloq ri nu nan nu tat ke\u2019 tzijon wuk\u2019 pa kaqchikel, maltiox chke xin weta\u2019maj ri qa ch\u2019ab\u2019al, xuquje\u2019 ch\u2019utinan ri nu tat xu k\u2019ut ri ajilanem pa qa ch\u2019ab\u2019al. Aretaq 7 nu junab\u2019 xin b\u2019e pa tijob\u2019al, chila\u2019 xin weta\u2019maj kin tzijonik pa kaxlan tzij, xa 6 junab\u2019 xin k\u2019oje\u2019 pa tijob\u2019al k\u2019ate k\u2019uri\u2019 xin chakun che uto\u2019ik ri nu tat chre ri uchakuxik ri ulew rumal re xin weta\u2019maj utikik k\u2019ialaj uwach taq tiko\u2019n.   <\/p><p>K\u2019o chik 22 nu junab\u2019 are chi\u2019 xin k\u2019ule\u2019 ruk\u2019 ri jun je\u2019l uwach ali ub\u2019i\u2019 Katalina Chex, xe\u2019 k\u2019oje\u2019 qalkwa\u2019l 2 alitom 4 alab\u2019om. Are chi\u2019 35 nu junab\u2019 (e 5 ri walkwa\u2019l) xin k\u2019am ri uwujil eta\u2019mab\u2019al re saqil eta\u2019manik xuquje\u2019 jujunal tz\u2019ib\u2019, wa ri\u2019 2 junab\u2019 xu k\u2019amo, 5 junab\u2019 xin k\u2019oje\u2019 pa ri nimalaj tijob\u2019al re San Carlos re Iximulew jawije\u2019 xin k\u2019am wi ri uwujil eta\u2019manik rech ajtij re ukab\u2019 tijonem.   <\/p><p>Pa ri junab\u2019 1990 ri Iglesia de Jesucristo de los Santos de los Ultimos Dias xujuch\u2019abe\u2019j in ruk\u2019 jun wach\u2019il chik re aj Comalapa, chre ri uch\u2019obik rij jun chak ri q\u2019axam chik pa kaqchikel, we chak ri\u2019 xqa b\u2019an pa ri tinamit Salt Lake, Utah. Esatdos Unidos, xok\u2019owna jun junab\u2019 tek\u2019uri\u2019 xoj ch\u2019ab\u2019ex jumul chik, xoj b\u2019e pa Estados Unidos oj jumolaj e 8 ri qach\u2019il, xqab\u2019an jun k\u2019olch\u2019ab\u2019alil re jun tzijonik re tyoxaja pa kaqchikel ri kraj xu k\u2019am jun kajb\u2019al ruk\u2019 nik\u2019aj, naj chi knoq katajin kin to\u2019b\u2019anik chre ri q\u2019axexik tzij pa we tyoxaja ri\u2019.    <\/p><p>Kb\u2019araj junab\u2019 kanoq MasterWord xinu sik\u2019ij che ki toik pa ri Chak chre ri Uchajixik ri ki Ch\u2019ab\u2019al ri Ajmayab\u2019, Sibalaj kin ki\u2019kotik chre ri uyaik jub\u2019iq\u2019 nu no\u2019j chrij we jun nimalaj chak, rech man ksach ta ri qa ch\u2019ab\u2019al pa ki jolom ri qa winaq xuquje\u2019 ri ki b\u2019antajik kti\u2019t ki mam, are ta k\u2019u ri k\u2019ak\u2019 taq alkwua\u2019lil ri ktajin ke\u2019 k\u2019iyik kketa\u2019maj we ch\u2019ab\u2019al ri\u2019, rech man ke\u2019 k\u2019ix ta chre ri ujab\u2019uxik uwach ri ki xete\u2019yil.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b785a4d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"b785a4d\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'amal taq b'e re tzij ch'ab'al Chuj<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-035f116 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"035f116\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Maria Gaspar, CHI-Spanish, Core CHI-P (Chuj)<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-080b167 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"080b167\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:mgaspar@mayanlanguages.wiki\">mgaspar@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-db735ea elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"db735ea\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'amal taq b'e re tzij ch'ab'al Q'anjob'al<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9eb7752 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"9eb7752\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Gaspar Tomas<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-26d8790 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"26d8790\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:gtomas@mayanlanguages.wiki\">gtomas@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p>&#8220;Txajineq&#8217;teq&#8217; hemasanil, jun skawil hek&#8217;ul, k&#8217;al hewatx&#8217; jayub&#8217;al&#8221; <br><br>Jun rutzil wachaj chech alaq xuquje&#8217; utz petik onojel alaq. Le nub&#8217;i&#8217; are Gaspar Tomas. In q&#8217;axel tzij (pa Q&#8217;anjob&#8217;al chi&#8217;l Akateko), Wokonel wachib&#8217;al rech taq jalajoj wachib&#8217;al Mayab&#8217; xuquje&#8217; winaqirisanel Neo-Q&#8217;anjob&#8217;al (Wokaj Mayab&#8217; kech k&#8217;ajolab&#8217;-q&#8217;apojib&#8217;) Mayab&#8217; rech Am\u00e9rica rech nab&#8217;e ucholajil winaqilal, xinalaxik xuquje&#8217; xink&#8217;iyik pa Laurens, Carolina del Sur, ruk&#8217; taq uxe&#8217;al Jolom Konob&#8217; (Santa Eulalia ) chi&#8217;l Paiconop Grande (San Miguel Acat\u00e1n) Huehuetenango, Guatemala. Pacha&#8217; uxe&#8217;al xuquje&#8217; tzijonel rech ukeb&#8217;ichal ch&#8217;ab&#8217;al, le urayi&#8217;n wanima are uk&#8217;iyal uchonsab&#8217;exik le eta&#8217;mab&#8217;al kech qatit qamam pa taq le k&#8217;ulb&#8217;a&#8217;t rech Estados Unidos, are chi le ak&#8217;alab&#8217; e teren loq kketamaj le uxe&#8217;al kib&#8217;antajik. Rumal la&#8217; sib&#8217;alaj kinki&#8217;kotik in jun pa we jun jeli&#8217;kalaj chak patan, Kawaj kinb&#8217;ano ronojel le k&#8217;o pa nuq&#8217;ab&#8217; are chi kuya&#8217; uwachinem we chak patan ruk&#8217; taq ojer xuquje&#8217; k&#8217;ak&#8217; eta&#8217;mab&#8217;al, are chi kaya&#8217; jun chawem chi kech taq mayab&#8217; uwi&#8217; mam pa we uwachulew le xaq ktajinik kk&#8217;extajik.       <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-5ed73f6 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"5ed73f6\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">K'amal taq b'e re tzij ch'ab'al Mam<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8365a67 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"8365a67\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Sindy Villagrez<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2442f76 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"2442f76\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><a href=\"mailto:svillagrez@mayanlanguages.wiki\">svillagrez@mayanlanguages.wiki<\/a><\/p><p data-sourcepos=\"5:1-5:210\">La utz awach, In Sindy Villagrez in aj Guatemala, jela\u2019 xinalax wi pa le nima tinamit rech Quetzaltenango, are jun uxe\u2019al nima tinamit rech Guatemala, nojinaq chech q\u2019inom taq mayab\u2019 echeb\u2019alil, ojer jalajoj tz\u2019aq, xuquje\u2019 tz\u2019uqutz\u2019aq taq xkanul. <\/p><p data-sourcepos=\"7:1-7:434\">Chech we chanim in k\u2019o pa le tinamit rech Concepci\u00f3n Chiquirichapa le kb\u2019ix saqwach ulew chech, le nab\u2019e nuch\u2019ab\u2019al are le Mam. are ri nutat nunan xuquje\u2019 watit numan xe\u2019ek\u2019utuw kan chi qawach, are wa\u2019 jun ch\u2019ab\u2019al le kchononisax pa le nima tinamit rech San Marcos. Huehuetenango, Quetzaltenango y Retalhuleu pa le nimaq taq juyub\u2019 pa Guatemala. Kintzijon xuquje\u2019 kintz\u2019ib\u2019an pa Man chi\u2019l pa Kaxlan tzij. Kinchakun pa le Proyecto Ling\u00fc\u00edstico, Francisco Marroqu\u00edn, are kintijon chi rij le ch\u2019ab\u2019al mam.   <\/p><p data-sourcepos=\"9:1-9:366\">Ri in sib\u2019alaj kink\u2019amowa\u2019j le uxe\u2019al nub\u2019antajik, ch\u2019ab\u2019al, b\u2019anikil, xuquje\u2019 utz kinwilo kinweta\u2019maj xuquje\u2019 k\u2019o nuk\u2019ixib\u2019al chi uwach nik\u2019aj chi ch\u2019ab\u2019al. Xuquje\u2019 sib\u2019alaj kink\u2019amowa\u2019j chi\u2019l kinki\u2019kotik in jun chi upam le chak patan, are chi konojel le e winaq kq\u2019a\u2019i\u2019 kik\u2019u\u2019x xuquje\u2019 ke\u2019ekikot ruk\u2019 le uwachinem we soloj uxe\u2019al.  <\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4c8812b e-con-full elementor-hidden-mobile e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"4c8812b\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-fee73e9 e-ecs-flex e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"fee73e9\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c7ba303 e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"c7ba303\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-e349a1b e-con-full e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"e349a1b\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;classic&quot;,&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-e829a8c elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"e829a8c\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>We are looking for other moderators to join the project, <a href=\"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/tzonoj-wuj-re-tobanik\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">please apply here.<\/a><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-3dbc700 e-con-full elementor-hidden-mobile e-ecs-flex e-flex e-con e-child\" data-id=\"3dbc700\" data-element_type=\"container\" data-e-type=\"container\" data-settings=\"{&quot;ecs_container_type&quot;:&quot;flex&quot;}\">\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K&#8217;AMAL TAQ B&#8217;E RE TZIJ K&#8217;amal taq b&#8217;e re tzij ch&#8217;ab&#8217;al K&#8217;iche&#8217; Pedro Tambriz Och ptambriz@mayanlanguages.wiki Xink&#8217;oji&#8217; chi uxo&#8217;l le mayijab&#8217;al taq juyub&#8217; taq&#8217;aj rech Guatemala, sutim rij ruk&#8217; le je&#8217;lalaj qab&#8217;antajik rech le komon k&#8217;iche&#8217;. Ne nab&#8217;e nuch&#8217;ab&#8217;al are le k&#8217;iche&#8217;, are wa&#8217; jun ukowilal ab&#8217;aj rech rech nub&#8217;antajik. Are taq xinmajij k&#8217;iyem, xinwilo [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1783","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1783"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1783\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3286,"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1783\/revisions\/3286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mayanlanguagespreservation.org\/quc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}